Küttekollete kasutamine ja hooldus
Mida ahju- või kaminküttega korterit ostes tähele panna?
Kutsuge kõigepealt korstnapühkija, kes kontrollib ja puhastab küttekolded ning suitsulõõrid ja väljastab vastava akti, kus on märgitud tehtud tööd ning küttesüsteemide seisukord. Küttekollete seisukorda võib hinnata ka kutseline pottsepp.
Küsige alati küttesüsteemide kohta nende valmistaja või müüja poolt väljastatud passi.
Tulekolde kuivamine ja kasutusele võtmine
Küttekolde valmides tuleb tal lasta õhu käes kuivada umbes kaks nädalat, hoides täiesti avatuna ka lõõre ning uksi. Kuivatamisel võib abiks võtta ka soojapuhuri. Peale kuivatamist alustatakse küttekolde ettevaatliku kütmisega, kasutades väikseid puukoguseid kord päevas minimaalselt ühe nädala jooksul.
Kütmine
- Kontrollitakse, et tuharuum ei ole täis.
- Puud laotakse horisontaalselt kolderuumi restile risti ning vahele asetatakse süütamisainet. Umbkoldega ahjus on kasulikum tuli süüdata pealt.
- Kui küttekolle on seisnud pikka aega kasutamata, võib lõõris tõmbe tekkimiseni põletada veidi paberit.
- Süüdatakse tuli. Uksed suletakse siis, kui puud on süttinud.
- Uste õhuvahed hoitakse lahti. Vajalikul määral tulebanda põlemisõhku, paotades tuharuumi uksi, leivaahjudes ka söeaugu uksi.
- Kuna korstna väljatõmme põhjustab puuküttega küttekolde tõmbe, reguleeritakse põlemist õhuvõtuavade, mitte suitsulõõri siibri abil.
- Puude tarbetut kohendamist tuleb vältida, kuna see häirib põlemise tasast kulgu.
- Lõõrid ning õhuvõtuavad suletakse siis, kui süsi hakkab tuhmuma ning pole enam näha sinist leeki. Vajaduse korral eemaldatakse söed ahjust.
- Kui erandolukorras vajatakse rohkem soojust, on säästlikum põletada kaks tavalist sületäit mõnetunnise (minimaalselt 6h) vahega, kui lisada vastav hulk puid järjest tulekoldesse. Mõistlik on põletada hommikul ning õhtul üks sületäis puid. Kindlasti ei ole lubatud ületada tootja või pottsepa poolt soovitatud puukoguseid.
- Kui puid põletatakse nii, et pöördsiiber on lahti, peavad olema avatud ka küttekolde uksed.
- Külmas seisnud küttekolde (näit. talvel suvilas) kütmist tuleb alustada ettevaatlikult ning aeglaselt.
Hooldamine ja puhastamine
Küttekoldeid ja suitsulõõre peab eeskirja järgi tahmast puhastama vähemalt üks kord aastas, vajadusel sagedamini ning kutselise korstnapühkija kutsumine on kohustuslik eramajade omanikele vähemalt kord iga viie aasta tagant. Ühtlasi puhastab ta suitsusiibrid ja kontrollib nende tööd ning eemaldab kogunenud jäätmed ja tuha. Peale selle kontrollib korstnapühkija ka küttekolde ja suitsulõõri seisukorda. Küttekollet ja suitsulõõri peab tahma põlemise järel alati pühkima ja kontrollima. Selleks tuleb kindlasti pöörduda korstnapühkija poole.
Tähtsaim ning üldisim hooldusvõte on tuha eemaldamine.
- Tuhk eemaldatakse alati enne kui tuhapind ulatub restini.
- Järgmine tähtis hooldusvõte on tahma eemaldamine. Tavaliselt piisab korstnapühkija tehtud puhastusest.
- Küttekolde metallosad oleks hea rooste takistamiseks vahetevahel määrida soolatu toiduõliga.
- Ahjude ja kaminate klaasuksi saab puhastada niiske lapi ja tahmaga hõõrudes. Kui ukse kohalt kivid tahmaseks lähevad, aitab võibolla vesi ja lapp, kuid hea pottsepa ahjust läheb tahm ainult korstnasse.
Vinguhoiatus
Hõõguvatest tukkidest tõuseb vingu, mis on eluohtlik, lõhnatu ning nähtamatu gaas. Tuha sisse jäänud tukid säilivad kaua aega hõõguvate ning ohtlikena.
Küttekolletest algavate tulekahjude ennetamine
- Ära küta rikkis küttekollet.
- Hoolda küttekollet. Korstna pühkimine: Eramus tohib ise puhastada aga ridaelamus ja korteris peab tegema seda tööd kutseline korstnapühkija. Vähemalt 1 kord aastas.
- Kasuta vigade likvideerimiseks elukutselist pottseppa
- Ära pane põlevmaterjali liiga lähedale küttekoldele (küttepuud, diivan, vaip,) Tulekahju võib tekkida soojusülekandest või lenduvast sädemest.
- Ära lahku kodust ega mine magama enne kui kütmine on lõppenud.
- Ära küta ahju liimpuidu, saepuruplaadi, olmejäätmetega jne-ga.
- Küta mõistusega (ära küta üle).
- Tühjenda küttekolle sütest alles peale nende jahtumist. Veendu, et tuhas ei oleks hõõguvaid tükke.
- Ära küta rikkis küttekollet
- Hoolda oma küttekollet: taga korstna pühkimine ja kasuta pottsepa teenuseid vigade likvideerimiseks.
- Ära pane põlevmaterjale küttekolletele liiga lähedale (küttepuid, diivanit jne)
- Ära sulge siibrit, kui näed lahtist tuld või siniselt hõõguvaid söetükke.NB! Kutseline korstnapühkija peab vormistama puuduste kohta vastava akti!
Küttesüsteemide tuleohutusest
Paljud põlengud tekivad hooldamata või katkistest kütteseadmetest ja korstnatest. Uusehitiste puhul on levinud ka ebakorrektne kütteseadmete paigaldus või küttesüsteemi väär komplekteerimine – iga korsten ja kamin või keris ei sobi omavahel kokku. Väga tihti peavad päästjad reageerima tahmapõlengutele puhastamata või puudulikult puhastatud korstnates.
Päästekeskused on võtnud teravdatud tähelepanu alla hooletusest ja tuleohutusnõuete eiramisest tekkinud põlengute menetlemise ning süüdlaste karistamise.
Iga tahmapõleng korstnas on ohtlik nii ehitisele, milles korsten asub kui ka ümberkaudsetele hoonetele. Kui on tekkinud tulekahju helista kindlasti hädaabinumbril 112.
Küttesüsteemi tuleohutus sõltub erinevatest asjaoludest:
1. Küttesüsteemi valik ja paigaldus hoonesse
2. Kütteseadme ehitus, selle pinnatemperatuurid ja ohutuskujad
3. Kasutatava kütteaine kvaliteet ja sobivus
4. Kütterežiim
5. Kütteseadme hooldus
Küttesüsteemi valik ja paigaldus
Küttesüsteemi paigaldamisel hoonesse tuleb järgida ehitusseaduses sätestatud korda. Tuleb võtta ka kirjalik nõusolek kohalikust omavalitsusest, kui see ei ole hoone ehitusprojektiga sellisena ette nähtud. Reeglina määrab kohalik omavalitsus ka ametkonnad kelle heakskiit planeeritavale lahendusele on vajalik.
Küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning kõikvõimalikest lisatarvikutest, mis nende paigaldamisel või efektiivsuse tõstmisel vaja võib minna.
Korstna valikul tuleb arvestada kütteseadme väljundgaaside temperatuuriga, kütteainega, kütterežiimiga, tootja poolt etteantud muude tingimustega.
Enne kütteseadme ja korstna valikut konsulteeri kindlasti valdkonna spetsialistiga, kes aitab langetada õige otsuse ruumi soojavajadusest ning võimalikest lahendustest tulenevalt.
Kütteseadme ehitus, pinnatemperatuurid ja ohutuskujad.
Kütteseadme paigaldamisel järgi tootjapoolseid juhiseid.
Kõik erilahendused ja nende ohutus peab olema valmistaja või paigaldaja poolt täiendavalt tõendatud. Ei ole piisav põhjendus et klient tahtis nii, ise vastutab. Lahendus peab olema ka ohutu.
Reeglina tekivad tulekahjud soojuse ülekandumisest põlevmaterjalidele. Mida kuumemaks läheb kütmisel kütteseadme välispind, seda suuremad on ka ohutuskujad.
Kui kütteseadme kasutamisel on tunda suitsu, vingu ja see ei ole ruumi sisenenud kütteseade ukse kaudu siis on soovitav tellida küttesüsteemi ekspertiis probleemide leidmiseks ja lahendamiseks.
Kütteaine kvaliteet ja sobivus
Liigse tahmumise vältimiseks ning efektiivseks kütmiseks peab küttematerjal olema kvaliteetne. Kütteaine kvaliteeti iseloomustab tema niiskusesisaldus, kütteväärtus. Samuti on oluline kütteaine sobivus.
Nt müüritud küttekollete puhul ei ole reeglina sobilik kasutada pressitud saepuru- vms brikette kuna nende kütteväärtus on oluliselt suurem nt lehtpuu omast ning ahju kolde kiire kuumenemine võib oluliselt kiirendada selle lagunemist.
Paljud kütteained sisaldavad erineva söövitava toimega komponente. Seepärast ei sobi nt kivisöega köetavale kütteseadele iga korstnatüüp.
Kütterežiim
Igal kütteseadmel on oma kütterežiim, millest tuleb efektiivsuse ja ohutuse huvides kinni pidada. Kütterežiimi määrab tootja või kütteseadme valmistaja. Väga levinud on müüritud küttekolde praguliseks kütmine esimeste kütmiste käigus. Ilmselgelt on tegemist valesti valitud kütterežiimiga. Seepärast on oluline nõuda ka pottsepalt pärast töö lõpetamist kütmise juhist.
See peaks sisaldama :
1. nõudeid esimestel kütmistel
2. kütteaine kirjeldust
3. korraga köetava kütteaine kogust
4. maksimaalset järjestikuse kütmise aega
5. siibrite asendit erinevates põlengu staadiumites
6. levinumate probleemide ja lahenduste kirjeldust
7. kütteseadme puhastamise ja hooldamise juhist ning protseduuride kirjeldust koos soovitusliku puhastamise perioodilisusega
Küttesüsteemi hooldus ja korrashoid.
Kõikides hoonetüüpides, va. ühepereelamu, suvila ja selle abihooned, peab korstnapühkimistöid teostama kutseline korstnapühkija.
Kui korstnapühkija on avastanud puudused, siis tal on kohustus teavitada sellest päästeasutust. Teavitus sisaldab ka puuduse kirjeldust ja korstnapühkija ettepanekut.
Vastavalt ettepanekule teeb päästeasutuse inspektor otsuse kütteseadme peatamise kohta või ettekirjutuse puuduste likvideerimiseks mõistliku aja jooksul.
Kui jätkatakse kütteseadme ebaseaduslikku kasutamist, võib omaniku või valdajat karistada väärteomenetluse korras. Selline informeerimiskohustus tagab naaberelanike ohutuse.
Kuna katkine kütteseade kujutab endast ohtu inimese elule ja tervisele, siis selline mehhanism on oluline ka kaaselanike ohutuse tagamisel.
Levinud on väärarusaam et kui korstnapühkija on kord või kaks aastas korstnat pühkinud, siis pole vaja rohkem muretseda. Paljud vaegpõlemise režiimil töötavad kütteseaded tahmavad korstnat päris aktiivselt ning tahmapõlengu oht võib tekkida juba paari kuu möödudes viimasest puhastamisest. Seepärast on mõistlik lasta korstnapühkijal määrata soovituslik küttesüsteemi puhastamise graafik.
Kui õhkkütte- ja disainkaminate hooldamine on suhteliselt lihtne, siis müüritud küttekollete puhul tuleb puhastada ka suitsukäigud.
Kütteseadme kütmisel tuleb järgida seadme tootja/valmistaja juhiseid.
Juhise peab kütteseadmega kaasa saama selle ostmisel kauplusest. Kui kütteseade valmistatakse kohapeal, siis hea pottsepp annab ahju või pliidi valmimisel kaasa ka kasutus- ja hooldusjuhendi, milles on muuhulgas kirheldatud ka kütterežiim pärast pikaajalist küttepausi.
Nt metallist südamikuga õhkküttekaminat võib kütta reeglina maksimaalsel lubatud kütterežiimil juba esimesel korral. Tihti aga ei peeta kinni tootja poolt ette antud juhistest ja kütmise piirangutest, mis on kütteseadme ülekuumenemise või riknemise põhjuseks.